Iankim keŋ kʋ'ʋlʋmin la

Ottobah Cugoano

Di yinɛ Wikipedia
Ottobah Cugoano
human
Sex or gendermale Dɛmisim gbɛlima
Given nameOttobah Dɛmisim gbɛlima
Family nameCugoano Dɛmisim gbɛlima
Date of birth1757 Dɛmisim gbɛlima
Place of birthAjumako Dɛmisim gbɛlima
Date of death1791 Dɛmisim gbɛlima
Languages spoken, written or signedEnglish Dɛmisim gbɛlima
Occupationwriter, domestic worker, abolitionist Dɛmisim gbɛlima
ResidenceSchomberg House Dɛmisim gbɛlima
Social classificationenslaved person Dɛmisim gbɛlima
Notable workThoughts And Sentiments On The Evil & Wicked Traffic Of The Slavery & Commerce Of The Human Species Dɛmisim gbɛlima
Member ofSons of Africa Dɛmisim gbɛlima
Copyright status as a creatorcopyrights on works have expired Dɛmisim gbɛlima

Ottobah Cugoano (c. 1757 – after 1791), onε ka o yʋ’ʋr lεm buon ye John Stuart, da anε onε ka ba karʋ yis, political activist, nε natural rights philosopher n yit West Africa ka da kpi’im hali n bε Great Britain 18th century pʋsʋg la saŋa. O yʋma piiga nε atan’ saŋa ka ba da gban o Gold Coast n kuos o tis sankpansib, ka ba mɔr o lɔ’ɔŋ kuo tita’ar la kεŋ Grenada tεŋin linε bε West Indies la. Sɔ’ da da o 1772 yʋma saŋa la m mɔr o kεŋ England, anina ka Cugoano yʋ’ʋm da zamis karʋŋ nε sɔb ka ba da bas o. din nya’aŋ la, o yʋ’ʋm da tʋmiε nε tisit artists Richard nε Maria Cosway, Cugoano da kena yʋ’ʋm mi Bristist dim gomenam nε buudi malima nimbeda la. O da nɔki o mεŋi pεεs nε Sons of Africa, la’as kanε an African nim banε ka ba kari yis ka ba bε Brithain sʋ’ʋlim la.

O Nyɔvʋr Pin’ilʋg[dɛmisim gbɛlima | dɛmisimi din yi zin'isiana]

Ba dua Quobna Ottobah Cugoano nε 1757 Agimaque (Ajumako) dinε bε Gold Coast (modern-day Ghana). O da anε Fanti ka o buudi da kpi’ε nε teŋ la naab. O yʋʋm piiga nε ata’ (13) saŋa la, ba da zu o nε biis sieba pεεs o zug ka kuosi ba tis saŋkpan’asib ka mori ba yi Cape Coast tεŋin la kεŋ kpεn’εsiba saŋkpan’asnam arʋŋ la ni kεŋ Grenada tεŋin. Ba da kε nε ka o tʋm pɔɔgin tʋʋma bε Lesser Antilles tεŋin hali nε Scottish dim tεŋ nid onε sʋoe pɔtnam ka o yʋ’ʋr buon ye Alexander Campbell, ti kεna da o 1772 mor o kuli o yin. 1772 saŋa sia ka Campbell da nɔk o mor kεŋ kaae England, anina ka Cugoano yʋ’ʋm da paam yɔlisim. Ka ba da suu o wina’am kuom 20 August 1773, bε St James's Church, Piccadilly, ka pudi o yʋ’ʋr ye "John Stuart – a Black, saŋkan na la ka o mor yʋʋm piiga nε ayuobu (16).






Onε Ka Ba Kadʋ[dɛmisim gbɛlima | dɛmisimi din yi zin'isiana]

abolitionist
occupation
Subclass ofsocial activist, human rights activist Dɛmisim gbɛlima
Field of this occupationabolitionism Dɛmisim gbɛlima
Male form of labelمناهض للعبودية, аболициониста Dɛmisim gbɛlima

Richard nε Maria Cosway, nε Ottobah Cugoano (1784), Richard Cosway da an onε da sʋŋi ba. Yʋʋm tʋsir, kobis yɔpɔi nε pisnii nε anaasi (1784), artists Richard Cosway nε o pua, Maria da nɔk Cugoano ka o lεbigi tʋm-tʋm ba yin k aba yɔɔd o.