Iankim keŋ kʋ'ʋlʋmin la

University of Ghana

Di yinɛ Wikipiidia
University of Ghana
public university, open-access publisher
Part ofAfrica Dɛmisim gbɛlima
Industryhigher education Dɛmisim gbɛlima
Inception1948 Dɛmisim gbɛlima
Official nameUniversity of Ghana, Legon Dɛmisim gbɛlima
Short nameUG, UG Legon, Leg Dɛmisim gbɛlima
AffiliationAssociation of African Universities, Association of Commonwealth Universities, McDonnell International Scholars Academy Dɛmisim gbɛlima
FunderOpen Society Foundations, Open Society Foundations, Open Society Foundations Dɛmisim gbɛlima
Position held by head of the organizationchancellor Dɛmisim gbɛlima
Motto textIntegri Procedamus, Integri Procedamus, Proceed with integrity Dɛmisim gbɛlima
ContinentAfrica Dɛmisim gbɛlima
CountryGhana Dɛmisim gbɛlima
Located in the administrative territorial entityAccra, Accra Metropolitan District, Legon Dɛmisim gbɛlima
Coordinate location5°39′3″N 0°11′22″W Dɛmisim gbɛlima
Basic form of governmentGoverning Council Dɛmisim gbɛlima
Member ofGhanaian Academic and Research Network, Association of African Universities, International Association of Universities, African Research Universities Alliance, Worldwide Universities Network Dɛmisim gbɛlima
Child organization or unitNoguchi Memorial Institute for Medical Research, National Film and Television Institute, University of Ghana Primary School, Legon, University of Ghana Department of Geography and Resource Development, University of Ghana Medical School Dɛmisim gbɛlima
Headquarters locationLegon Campus Dɛmisim gbɛlima
Language usedEnglish Dɛmisim gbɛlima
Official websitehttps://www.ug.edu.gh/ Dɛmisim gbɛlima
Coat of armscoat of arms of the University of Ghana Dɛmisim gbɛlima
Official colorDeep Blue Dɛmisim gbɛlima
Academic calendar typesemester Dɛmisim gbɛlima
Map

university in Ghana

University of Ghana[1][2] la anɛ  gɔmɛna university, bɛ Accra sʋʋlum, Ghana nwa. Li anɛ university  kʋdir ka lɛm an buntitaar gat Ghana universities nam piinɛ atan la.

University la da pinili bɛ yʋʋm tusir nɛ kɔbiswai nɛ pisnaasi nɛ anii la, bɛ nwadis anii la ni, li dabisir piinɛ yinne la ni.[3]University la da pinil la, li da na buoni ye, University kɔligi of Gold Coast[4][5]naasanam la saŋa bɛ Gold Coast. Li da laamnɛ  kɔligi kanɛ bɛ University of London la.[6] banɛ da gɔsidi zamisʋg yɛla ka mɛ lɛm tisid kasetta gbana kanɛ ka ti buon ye,degrees[7]. Ghana nɛ da die ba mɛŋ yit naasanam nʋʋsi la bɛ yʋʋm tusir nɛ kɔbisawai nɛ pisnu nɛ ayɔpɔi la nyaaŋ, ka koligi la da tiak an University Koligi of Ghana.[8]

Li da lɛm tiak yʋʋr la yaas ka li an University of Ghana bɛ yʋʋm tusir nɛ kɔbisawai nɛ pisyuobu nɛ yinne , li da yuuŋ tiak an university status.[9]

University of Ghana la bɛnɛ ya-toun Accra Legon hills ka mɛ bɛ ya-nyaaŋ Accra teŋpuug. sakurbiis la kanl gat tusa piisnaasi.

Ba yɛl ye banɛ an University kanɛ an yiiga nɛ vɛɛnsʋg pʋʋgin bɛ dunia nwa wʋsa ni.

Ban da pinil West African Commission of the Asquith Commission on Higher Education sankpanasim tɛnɛsin la[10] ka Rt. Hon. Walter Elliot an chairman la ni[10] ka sakur nwa yina yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisnaasi nɛ anii (1948) la ni.[10] Commission la da yina ye li nar ka ba mɛ university colleges ka ba naal nɛ University of London, anina ka University College of the Gold Coast da pinil ka li dɔl wada, yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisnaasi nɛ anii, nwadis anii, dabisa piinɛ yinne (11 August 1948) ye li sʋŋ university zamisig, nɛ vɛɛnsig nam zamisig.[10] Gold Coast dim da zanas ye ba da mɛ sakur dɔɔg yinne maa ka di an ye British West Africa region wʋsa nidib kɛma, college kan da bɛnɛ Nigeria. Ban da zanas la kɛ ka ba da pinil University of Ghana.

Gbaŋ kanɛ ka University of Ghana da zʋŋ la ni, Professor Francis Agbodeka, yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ piswai nɛ anii (1998) la, ba da nyɛ "nidib ayi banɛ da paas wada maanib ni la da tʋm nɛ ba mɛŋ paŋ ye ba paam ligidi mɛ sakur nwa. F. M. Bourret, yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisnaasi nɛ awai (1949) la, paal ye pʋtɛnɛr kanɛ ka Dr. Nanka-Bruce da piana Radio Station Zoy paal Gold Coast nidib yʋʋm tusir, kɔbidwai nɛ pisnaasi nɛ ayɔpɔi, nwadis piiga (October 1947), la " da paasi sʋŋ ka one da gɔsid sankpanasim tɛnɛs la" da siak ka bas suor yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisnaasi nɛ ayɔpɔi (1947) la, "ka di kɛ ka ba pinil Gold Coast University College."[11]

University of Ghana pinilig, da dɔlnɛ Elliot Commission's dim nidib bɛdigʋ da siak (ani ka Sir Arku Korsah one an Gold Coast nid la da paasi ba), da anɛ lʋga bɛdigʋ nɛ nidib bɛdigʋ mugusug zug, banɛ bɛ yaan nɛ banɛ bɛ tɛnsieba ni. Nidib banɛ da an Ghanaian nidib, laasʋg nam nɛ lʋga banɛ da sʋŋ ka University College of the Gold Coast/Ghana, da kɛna la sieba anɛ Dr. Nanka-Bruce, Rev. Prof. C. G. Baeta, nɛ Sir E. Asafu-Adjaye, Dr. J. B. nɛ Danquah.

yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisyuobʋ nɛ yinne (1961) la, Ghana gɔmɛna, ka Kwame Nkrumah da an zugraan la da bas suor ye University of Ghana Act, 1961 (Act 79) tʋm tʋʋma, ka di kɛna die University College of Ghana zinig. Tʋʋm kan zug, university la da paami ba mɛŋ nyali ka yʋʋn tʋmmi ba tʋʋma ba kɔnɔ.[12]

Chancellors kʋda banɛ gaad

[dɛmisim gbɛlima | dɛmisimi din yi zin'isiana]


  1. https://web.archive.org/web/20061004065312/http://www.cies.ws/newsletter/sept_06/Ghana.htm
  2. https://web.archive.org/web/20061004065312/http://www.cies.ws/newsletter/sept_06/Ghana.htm
  3. https://web.archive.org/web/20061004065312/http://www.cies.ws/newsletter/sept_06/Ghana.htm
  4. https://www.ug.edu.gh/about/overview
  5. https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Ghana#cite_note-5
  6. https://www.topuniversities.com/universities/university-ghana
  7. http://www.users.globalnet.co.uk/~univghana/ghanahed.htm
  8. https://web.archive.org/web/20170921192554/https://www.ug.edu.gh/content/establishment-university
  9. https://books.google.com/books?id=3sp1pAOfXgIC&pg=PA166
  10. 1 2 3 4 "Establishment of The University | University of Ghana". University of Ghana. Archived from the original on 21 September 2017. Retrieved 24 May 2020.
  11. "The Gold Coast: A Survey of the Gold Coast and British Togoland, 1919–1946". academic.oup.com. Retrieved 14 October 2023.
  12. "University of Ghana in Ghana - Master Degrees". masterstudies. Retrieved 28 May 2020.v