Iankim keŋ kʋ'ʋlʋmin la

Bodobodo

Di yinɛ Wikipiidia
Bodobodo
type of food or dish
Subclass ofstaple food, baked good Dɛmisim gbɛlima
Inception30000 years BCE Dɛmisim gbɛlima
Date of first performance Dɛmisim gbɛlima
First appearance Dɛmisim gbɛlima
Fabrication methodbreadmaking Dɛmisim gbɛlima
Hashtagbread Dɛmisim gbɛlima
NCI Thesaurus IDC178203 Dɛmisim gbɛlima
Unicode character🍞 Dɛmisim gbɛlima

Bodobodo anɛ dikpɛŋ kanɛ ka ba mɔr zɔꞌɔm gbila maan (titaam anɛ wheat) nɛ ku'om, ka kpɛnɛsidi di dɔɔg kanɛ sɛnɛd pʋʋgin sɛnɛdi di. Gbana sɔb saŋa sa dunia sʋʋlim wʋsa ni, di anɛ dikanɛ ka buudi bɛdigʋ dit. Di anɛ dikʋdʋg kanɛ ka Ninsaalib pinili maal ka di kaa zinaa, ka nyɛ yʋʋr hali Ninsaalibi pinil kuob saŋa sa, ba mɛ len mɔri maan winpʋʋsim malima.

Ba tɔnɔe paas danbin bodobodo ni, bɛɛ di mɛŋ maal danbin, bɛɛ ba paas tisieba (wʋʋ tikanɛ ka ba mɔri niŋid laadi sɛnɛd), bɛɛ danbin kanɛ ka ba maani di, dinɛ na kɛ ka pɛbisim kpɛnɛ di pʋʋgin nɛ paŋ, ka pɛbisim la fʋʋnsim kɛ ka bodobodo la uk agɔl. Fʋ ya'a tɛnɛsi di yɛla bɛdigʋ, bodobodo banɛ ka ba kuosid la ba paasid sielnami di pʋʋgin ye ba paasi di malisim, tɛbisim, si'im, di yuugir, di ningbiŋ maalig, ka mɛ ye ba kɛ ka di maalig an naana.

ʋr la yi siel na

[dɛmisim gbɛlima | dɛmisimi din yi zin'isiana]

Naasaa-yʋʋr kanɛ ka banɛ da bɛ naasaateŋ da pʋd bodobodo da anɛ hlaf (hlaifs bɛ Gothic: nannanna naasaalin anɛ loaf), dinɛ an yʋʋr kanɛ bɛɛ yʋʋg.[1] Old High German pianad buon yee hleib[2] ka nannanna German pianad buon ye Laib yʋʋr kan yinɛ Proto-Germanic yʋʋr, ka buud sieba pɛɛŋi yi anina mɛ pʋdi ba buudi pianad ni, nwɛn wʋʋ Slavic buudi (Czech: dim buon chléb, Polish: buon bochen chleba, Russian: buon khleb) ka Finnic (Finnish: buon leipä, Estonian: dim buon leib). Naasaalin ka ba buon bread la bɛ Germany buudi pianad sieba ni, wan wʋʋ West Frisian dim buon: brea, Dutch dim buon ye: brood, German dim buon ye: Brot, Swedish dim buon ye: bröd, ka Norwegian nɛ Danish dim mɛ buon ye: brød; di gbin anɛ bʋakir, di gbini da paal siem yiiga da anɛ "bʋndinɛ bʋak", "bʋngbilig".[3]

Bodobodo anɛ diib yinne kanɛ bɛ ka di yuug hali. Ba nyɛ dizora banɛ ka ba gɔs ka ye di paae yʋʋma tusa pistan' banɛ gaad la (30,000) ka di bɛ Europe nɛ Austrilia su'ulim ka di taae kuga banɛ ka ba da mɔri nɛɛmid bunbuttta.[4][5]

  1. Harper, Douglas. "bread". Online Etymology Dictionary.
  2. Diakonov, Igor M. (1999). The Paths of History. Cambridge University Press. p. 79. ISBN 978-0-521-64398-6. Slavic langues retain many Gothic words, reflecting cultural borrowings: thus khleb, (bread) from an earlier khleiba from Gothic hlaifs, or, rather, from the more ancient form hlaibhaz, which meant bread baked in an oven (and, probably, made with yeast), as different from a l-iepekha, which was a flat cake moulded (liepiti) from paste, and baked on charcoal. [the same nominal stem *hlaibh- has been preserved in modern English as loaf; cf. Lord, from ancient hlafweard bread-keeper]
  3. Dean, Sam (2 August 2013). "The Etymology of the Word 'Bread'". Bon Appetit. Retrieved 30 September 2016.
  4. "Prehistoric man ate flatbread 30,000 years ago: study". phys.org. Science X. Agence France-Presse. 19 October 2010. Retrieved 19 October 2010.
  5. Behrendt, Larissa (22 September 2016). "Indigenous Australians know we're the oldest living culture – it's in our Dreamtime". The Guardian. ISSN 0261-3077. Retrieved 8 February 2020.